Tantsud tantsitud ja vägevalt!

Sügishooaja lõpetuseks tantsiti kehalise kasvatuse ainesektsiooni raames Eesti tantse, mis kirja pandud põhikooli programmi. 1,5h tantsuõppimiseks on muidugi ilmselgelt vähe, kuid selgeks saime kolm vahvat tantsu. Mis peamine, pole see Eesti rahvatants midagi nii väga "pastlad jalas" ja madalalt ning matsakalt sussisahistamine. Vaid vägagi kaasaegne tantsuvihtumine pärimusmuusika järgi, kus põimitud mitmed rahvalikud pillid ja rütmid. Loomulikult on palju kinni ka õpetajast, kes tantsu õpetab. Meie tantsuõpetaja, Sille Kapper, oli väga motiveeriv ja rõõmsameelne, mis peamine - kannatlik, sest polnud me ju sugugi paremad, kui meie endi põhikooli õpilased. Pusserdasime, kiirustasime ja itsitasime. Aga see kõik teebki tunni lõbusaks, sest inimene on ju ekslik ja lõbusad vead on stressi maandavad.
Nagu juuresolevalt pildilt näha, on tantsuõpetuseks koolidele kokku pandud väga õpetlik materjal, selliseid raamatukesi oli veel mitmeid, mida sai koolile soetada, igaühega kaasas ka muusika. Kui kellelgi on veel soovi õppematerjali koolile saada, palun kirjutage mulle, siis saab edasi vaadata, kuidas ja kus neid lisaks pakutakse.
Koolituse kokkuvõtteks üks väike seik. Meie tantsukoolitus sai läbi ning Õpetajate Maja ilusasse Krooni
saali ilmus üks vanem proua: "Vabandage, ma vist hilinesin, kas teie olete koolituse organisaator? Kas siin toimub koolitus Pingetest vabanemine?" Mina siis vastu: " Ei, meie siin vabanesime praegu liigsest energiast". Sedavõrd intensiivne oli see EESTI TANTS.

Eesti tantsu õppima!

14. november algusega kell 16.00-17.30 
Tallinnas Õpetajate Majas!

Eesti tants põhikooli programmis. 

Juhendab Sille Kapper.
Juhendajast: http://www.errs.ee/?id=63459

Värvilised kettad lendasid Nõmme mändide all.

Järjekordne kehalise kasvatuse õpetajate õppepäev toimus ilusas sügiseses Nõmme metsa discgolfi rajal. Kaunite värviliste ketastega matkata metsarajal oli ülimalt tore. Tegelikult on matkamisest asi väga kaugel. Kuidas kettad kaugele lendama saada on teadus omaette. Kui mõelda, et frisbee ketast oskame ju kõik visata, siis discgolfi visked näivad küll sarnased, kuid igal alal ikka oma tehnika. Põhijuhendajaks olnud Rainer Lipand jagas meile algteadmised  discgolfi olemusest, tutvustas kettaid ja sooritatud said ka esimesed arglikud visked. Seejärel jagati meid gruppidesse ning drive ja putter kettad näpus asusime 10. punktiga rajale, grupijuhiks profimängijad, kes rajal õpetussõnu jagasid. Ilm oli ilus ja discgolf on ala, mida saab mängida higistamata surmani.
Ala kohta lisainfo aadressil http://www.discsport.ee/index.php?option=com_kunena&view=category&layout=list&catid=0&Itemid=103&lang=en
Facebookis leiate kommuuni  "Discgolf Eestis"
Aitäh juhendajatele Rainerile, Markkole ja Virgele!
Soovitan kõikidele seda vahvat mängu kas sõpradega, perega kui ka klassiga. See on tore ala!

Hüpitshüplemine mõjus magnetina!

Sügishooaja avakoolitus sai alguse hüpitshüplemisega. Pelgulinna Gümnaasiumi võimlasse oli kokku kogunenud 80 Tallinna koolide kehalise kasvatuse õpetajat ja lasteaedade liikumisõpetajat. Selline suur huvi oli enneolematu, ju oli põhjuseks uudne ala, mis maailmas ammutuntud, meil Eestis aga alles lapsekingades. Hüpitshüplemise treenerid Küllike ja Sigrit Ustav klubist "Trikit", olid ettevalmistanud koolituse, kus meile tutvustati juba tuntuid hüplemistehnikaid, kuni keerukate grupihüpeteni välja. Julgemad said ka ise elemente proovida.
Klubi "Trikit" tegevusest saab lähemalt uurida aadressilt http://trikit.eu/, samuti võib julgelt neile kirjutada ja küsida, mis huvitab. Pelgulinna Gümnaasium kasutas võimalust teha näidistreeningud ka algklasside õpilastele, mis lastele väga meeldisid.
Hüplemisnäide treeneritelt

Neljapäev, 5. september - START!

Sel õppeaastal alustab kehalise kasvatuse ainesektsioon oma üritusi juba õige varakult. Juba 5. septembril koguneme Pelgulinna Gümnaasiumi võimlasse, et tutvuda ning võimalusel ise kaasa teha, maailmas tuntud ja palju harrastatud alal, mis meil aga on veel suhteliselt lapsekingades. Küll on seda ala Eestis
näidatud juba noormeeste esituses võimlemisfestivalil "Kauni rühiga ellu", kus hüpitshüplemise klubi "Trikit" treenerite Sigrit ja Küllike Ustav eestvedamisel oma suurema etteaste tegid.
Loodan, et hüpitshüplemine on tore vaheldus tavapärastele hüpitsaharjutustele ja toob elevust ning vaheldust ka meie koolitundidele.
Siia lisaks ka klubi tutvustav link http://trikit.eu/

Vesi!

Kehalise kasvatuse ainesektsiooni selle õppeaasta viimane üritus toimus Õpetajate Majas, kus mekkisime ennem koolituse algust kohvi, morssi, küpsist ja kommi ning siis see algas...
Meie ette tuli suur, tugev mees, Veiko Lutsu (Coral club) ning toimus kahe tunnine loeng VEEST. Lükati ümber kõik meie arusaamad heast ja paremast. Pean siin silmas maitsvaid jooke, mida igapäevaselt armastame juua. Vesi, siinkirjutajal muidugi nende hulka ei kuulunud. Veiko loeng aga pani mind mõtlema, et äkki tõesti võiks mõne joogi veega asendada . Loomulikult ei saa ma jääda ainult "veejoodikuks", sest ilmas on ju veel palju maitsvaid jooke, mis meeli erutavad. Aga see on minu isiklik arvamus. Veejoojaid on ju ikkagi kogu maailmas väga palju ning kiitus neile, sest nad teevad õigesti.
Siinkohal teen väikese kokkuvõtte kuuldust, kui keegi tunneb, et tahab sellest rohkem teada saada, võib julgelt võtta Veiko Lutsuga ühendust (nii lektor ütles).
Meie tervist mõjutavad mitmed tegurid, üheks selliseks on vesi, kuid seda ignoreerime me kõige rohkem. Kas teadsite, et vett ei tohi juua toitumise ajal? Inimesel ei ole õigust juua vett päevas vähem, kui 1,5l, sest ainuüksi uriiniga väljub päevas minimaalselt sama kogus. Ainult toidust, aga organism seda kogust vett ei suuda välja imeda. Seega 1,5l vett on aksioom.
Vesi on inimese jaoks harjumuspäraseim asi maailmas ja me lihtsalt ei pööra veele piisavalt tähelepanu. Tänapäeval elab maailmas üle 96000 erineva elusolendi ja kõik ühel või teisel viisil joovad vett janu kustutamiseks. Ainult inimene joob kõike mida iganes, kui soovib juua, ainult mitte vett.
Inimene on tegelikult veega täidatud kapsel. Vesi on nagu toitainete lahusti. Inimese tervise aluseks on - pidev kasuliku värske vee varude täiendamine.
Säilitamaks head tervist, peab jooma iga päev mitte vähem, kui 30 ml puhast värsket vett 1 kg kehakaalu kohta. Toon siinkohal ka ühe naljaka võrdluse. Kui vett vähem juua on see sama, kui teha suure maja üldpuhastust ühe tassi veega (V. Lutsu 2013).
Korallivesi - lihtne ja tõhus viis säästa ja taastada inimese tervis.Vesi, mis läbib korallid, küllastub mineraalidega. Korallide keemilises koostises on kõik Mendelejevi tabeli elemendid. Koralli lisamine veele suurendab vee pH taset, vesi muutub aluseliseks, rikastub hapnikuga ning aitab organismist eemaldada liigseid happeid ja toksiine.
Sellist vett saab iga soovija ise meisterdada. 1 ühe grammine kotike koralli liiva "Coral Mine" pannakse 1,5l puhta vee sisse (mitte gaseeritud). Pärast 2-5 minutit on vesi kasutamiseks valmis.
Seekord siis sedasi.
Ilusat kooliaasta lõppu ja kaunist suvepuhkus vee seltsis!

Liikumismängud Kristi Laidvee ja Irja Zilmeri juhendamisel

Kehalise kasvatuse ainesektsioon kogunes sel korral Pääsküla Gümnaasiumisse, et õppida juurde sportmänge ja mängulisi korvpalli liikumisi. Kuna mängud olid kohendatud lektorite Kristi Laidvee ja Irja Zilmeri juhendamisel ka nooremale kooliastmele ning laseaedadele, siis lisasime pealtvaatajate sekka ka lasteaedade liikumisõpetajad. Viimaseid oligi meie seas sel korral päris palju. Kokku oli tarkust tulnud taganõudma 46 huvilist, mis on väga tubli arv!
Kui mõni õpetaja arvas, et jätab tulemata, kuna on Kristi ja Irja koolitusi ennem näinud, siis ta ilmselgelt eksis. Ka mina käisin möödunud suvel Jõulumäel, mille põhjal tegingi otsuse, et nii tore koolitus võiks ka Tallinna õpetajateni jõuda. Võta aga näpust kümnest mängust vaid üks kordus. Seega täienes minu mängudepagas kohe jõudsasti. Järgneval päeval koolis, sai kõikides vanuseastmetes mängud läbi proovitud ning kõik õpilased mängisid väga lustlikult. Vaheldus missugune!
Tagasiside lasteaednikelt oli ka positiivne, st ka nemad said ideid, mida iga lasteaed saab kasutada vastavalt võimalustele.
Suur tänu lektoritele Irja Zilmerile ja Kristi Laidveele ning tublidele Pääsküla Gümnaasiumi õpilastele, tänu kellele saime mängud üles kribada ja ei pidanud ise rassima. Õpetaja kuldreegel: "Ette näitavad need, kes hästi oskavad"
Pilt on illustreeriv.

Uisumatk Haapsalu lahel!

12.jaanuaril 2013, täitus mul ainesektsiooni juhatajana ammune unistus, proovida nii põnevat uisutamisliiki, nagu seda on uisumatk looduslikel veekogudel. Kes ikka aitavad unistusi täita, kui mitte toredad kolleegid! Nii saigi 20 liikmeline grupp kokku ning teekond algas Haapsalu poole. Ilm oli nagu uisutamiseks loodud, päike paistis, tuul lükkas tagant, tagasiteel hoidis meid tagasi, et me liiga kiiresti ei liiguks ning külmakraade talviselt -9.
Kuid, ega me siis omade "iluuiskudega" mööda lahte tuisanud. Seiklusfirma 360° ja matkajuht Bert Rähni viisid eelnevalt meile läbi koolituse, kuidas jääl käituda ning mida teha, kui peaks juhtuma "sulpsatus". Seejärel jagati meile varustus: uisud, kepid, jäänaasklid ning veekindlad kotid, kuhu oma varuriided (pidid kaasas olema) panime ja siis seljakotti toppisime. Kõik oli piinlikkuseni läbi mõeldud ja matk võis alata. Mõnede õhukeste lumevaalude vahel slaalomit uisutades ning üle jääprao astudes, uisutasime kokku 2,5h. Selle ajaga läbisime ca 10km.

Tänan oma kalleid kolleege, kelleta oleks väljasõidu organiseerimine väga keeruline, aitäh, et kuulute mu fanclub´i.